pühapäev, 6.märts

Ahoi!
Kuu aega täis, nii et pole arugi saanud. Ma ei tunne koduigatsust, naudin iga minutit siin ja ootan suure põnevusega, mis järgmiseks juhtub või mida
Kirjutan eilset Pruudisabinast:

Istun Egna majas elutoas ja naudin oma elu kõige esimest Pruudisabinat.Ümber minu on ainult naised - noored, vanad ja keskealised, lapsed jooksevad ja nutavad, klaasid klirisevad, köögist kostab naeru ja pruut avab kingitusi ning loeb postkaarte ette.
Kõik kingid lastakse käest kätte käima ja vaadatakse korralikult üle.Mis siis, et tegelikult teab pruut ju täpselt, mida ta kingiks saab.Nimekirjad kahte poodi on ta ise esitanud ja asjad juba enne välja valinud. Kuid tuleb tõele au anda, mitte ükski kink ei kordunud, kõik asjad olid erinevad.Põhiliselt köögikraam ja vannitoakraam.Voodipesu kah. Mina veel mõtlesin, et kui see kena pruudike hakkab kõiki neid asju köögis kasutama, ei ta enam kaua nii sale seisa...
Seltskond on rahvusvaheline.Siin on eesti, itaaalia, kanada, inglise, iraani ja ukraina verd.Põhiline vestlus, imede ime, käib siiski eesti keeles.Kes aru ei saa, neile räägitakse kannatlikult üle.Noored räägivad omavahel inglise keelt, oma vanemate ja vanavanematega siiski eesti keeles.Kena.
Pruudisabina pidu näib kulgevat kindlate traditsioonide järgi. Külalised saabuvad umbes kahe tunni jooksul, kõigil on midagi suupisteks kaasas ja kingitus.Pakkidest moodustub elutuppa kamina ette suur värviline ja põnev virn.Lauad kattuvad hea ja paremaga.Ei mingit kartulisalatit.Minu üks katse seda siin pakkuda kukkus armutult läbi.Siin seda ei armastata. Armastatakse ja süüakse palju juustu, kohe ikka palju. Laudadel on mitte juustutükid, vaid kohe kamakad, kust siis igaüks endale juustunoaga paraja portsu "hööveldab".Küpsist ja viinamarja ampsatakse peale. Süüakse palju hummust, selline juudi toit, kikerherne pasta, erinevate maitsetega.Seda kasutatakse kui dippi.Rammus, aga hea.

Algatuseks pakutakse tervitusnapsi, kas alkoholivaba booli või veini, noortel on keldrikorrusel laual aukartustäratav baar, sealt võivad ka kõik endale kokteile kallamas käia.Mina ei joo kunagi, kui autoroolis olen, kuid siin ei paista mitte keegi selle pärast muretsevat.Juuakse enne rooli istumist kanget kohvi ja- aidaa!

Nii, siis hõigatakse, laud on kaetud! Mina arvasin, et sellist eraldi toiti ei hakata pakkuma, aga inimesed peavad end pidudel oimetuks sööma.Seda nii siin-kui ka sealpool ookeani. Keldrikorruse söögitoa laud on kaetud vaagnatega, millel on sadat erinevat sorti suupisteid.Võileivakesed, vrapid, täidetud saiakesed, küpsetatud forell, must be on alati caesari salat.Väga maitsev ja ma ütleksin isegi, koduselt maitsev valik.( Muuseas, perenaised ostsid poest valmiskeedetud ja kooritud mune..... Vat niiviiisi) Kanada ja Eesti nn.moodsatel pidutoitudel pole väga vahet.Vat mida teeb globaliseerumine.
Mina istun kõrvuti peigmehe ema, Francescaga, kena itaallanna.Pärit Sitsiiliast ja Kanadasse tulnud koos oma vanematega , kui ta oli 6 aastane.Siin abiellus ta ukrainlasega ja nende vanem poeg nüüd abiellubki.
Itaallanna on väga kena, särav isiksus, silmnähtavalt õnnelik, et tema poeg abiellub nii kenasse ja toredasse peresse.
Oma emalt päritud kuldehted oli ta juba ammu oma kah poja vahel ära jaganud ja peigmees tegigi Kailile kihlasõrmuse ühest oma vanaema sõrmusest, peal kanada teemant. ( Kuidas siin on küll nii suurt ja rikast armastust? Kõigi nende kihlasõrmuste , kihluspidude ja kõigega?) Noored kihlusid Pariisis, romantiline eks. Mitte et, kuule, hakkame koos elama.Ei, siin ikka kihlutakse, abiellutakse , kõik protokolli järgi.
Kui kohv ja koogid serveeritud ( Pille ostis NELI erinevat torti), istus tulevane pruut looriga ehitud tooli ja hakkas kingituste avamine.Tema noorem õde protokollis korralikult, kes mida kinkis ja üks sõbrannadest tegi siis kingituspaeltest ja rosettidest kaelaehte, mida pruut ülejäänud õhtu kandma pidi. Kingitustest ma juba kirjutasin. Muidugi, Pille ütles õigesti, kui juba kinkida, siis miks mitte ka kristalli, lauahõbedat, natuke luksulkumat kaupa? Aga noorpaar on kristalli ja hõbeda tahtmise jaoks veel kaugelt liiga noor....
Peale seda oli siis "jutuajamine sektsioonides".Pruut tänas kõiki kinkijaid isiklikult, inimesed hakkasid lahkuma, kuna vahepeal oli kergest vihmasajust saanud märatsev lumetorm.Kõik oli jää ja lumega kaetud, teed libedad ja ilm pime.Tüüpiline Eestimaa talv, nii et mina sõitsin küll koju nii kui naksti. Autodel pole siin naelkumme, sedavõrd on kiirused lihtsalt aeglasemad.Noh, aeglasem niikuinii kui Eestis.
Siinsed väliseestlased on kenad.Nad armastavad Eestit nii väga, et kõik rahvuslik on ülimoes.Riided, kampsunid, ehted, sõrmused.Laudadel on ikka rahvusliku tikandiga linikud ja kas mäletate neid poolikuid puust nukke, mis olid värvitud rahvariietesse ia mida sai seinale riputada? Need on siin igas kodus, nii vanamoodme kodu-eestlaste jaoks.
Noored sugulased jäid kõik ööseks, kes vähegi sai.Nii et usun, pidu käis hommikuni.
Kena komme niiviisi pressida sugulastelt välja mitte üks, vaid KAKS kingitust.Ega siis pulma ilma kingita tulda.Sinna ostetakse samuti nimekirja järgi, aga kallim veel. Eestlased on selliste pidude ja pulmade jaoks mitte vaesed, vaid ratsionaalsed.Sest siin tuleb ju veel ka nn. pulmapeo harjutamine. Pulmakorraldajad saavad kah arve esitada mitte ühe, vaid kahe peo eest.
Aga see on juba enda kordamine.
Täna teeme vaikse pühapäeva, Malle-Pille jutt ei saa niipea otsa, kuulen siia teisele korrusele vaikset jutuvada.Väljas on uus lumi maas, päike paistab, oravad jooksevad ringi ja ma kuulan Vikerraadiot!
Ma olen kuulnud siin nii huvitavaid elulugusid, et hakkasin märkmeid tegema.Nende põgenemised Eestist on dramaatilised ja lõpevad alati vabas maailmas.Minu Eestis elavate vanade sugulaste sama dramaatilised reisid lõppesid Siberis... See on vahe. Väliseestlased on pannud peale Venemaalt pääsemist hõlmad vöö vahele, tööle asunud ja endale kodu ja perekonna ehitanud.Nüüd naudivad rikast ja külluslikku vanaduspõlve.Peaaegu kõik on küll lesed.
Kodueestlased on enne kodu ehitamist ja laste saamist käima läbi 15-aastasest põrgust. Ja kah ei jätnud midagi tegemata! Visa rahvas, need meie!

Kallistan kõiki
Epp