Ahoi ristirahvas!
Võtan pealkirja küll Kivirähult, aga vast ta ei pahanda.
Kõigepealt panen siis Rundale lossi ajaloo:
Rundāle nimi tuleb saksakeelsest kohanimest Ruhenthal (Rahuorg).
Tiigi põhjaküljel asus 16. sajandil ehitatud Rundāle loss.
Seda on F. B. Rastrelli kavandil näha väikese neljakandilise väljana, mille
nurkades on tornid. Rundāle mõis loodi juba 15. sajandi lõpus. See kuulus
Grotthuse suguvõsale aastatel 1505–1681 ja 1555. aastal on palee märgitud
Liivimaa losside nimekirjas. Palee territooriumilt on leitud
fassaadiviimistluskomponente – valatud killud ja kivisse raiutud vapikillud,
mis pärinevad aastast dateeritud. 17. sajandi keskpaik. 1735. aastal ostis
Ernst Johann von Biron Rundāle kinnistu 42 000 taalri eest.
Vana palee lammutati täielikult maha ning kive, telliseid ja
isegi mörti kasutati uue palee ehitamisel.
Hertsog Ernst Johann suri 1772. aastal ja palee päris tema
lesk hertsoginna Benigna Gottlieb; tema ajal moodustati palee ümber
viljapuuaiad. Hertsog Peeter ei käinud Rundāles sageli, enamasti asus ta
Jelgavas väiksemas Vircava lossis.
1795. aastal loobus hertsog Peeter oma troonist ning Kuramaa
ja Semigalli hertsogkond liideti Vene impeeriumiga. Katariina II kinkis Rundāle
mõisa vürst Platon Zuboviile, oma viimasele soosikule.
Zubovi ajal palee renoveeriti, kuid hoone ise jäi puutumata,
keskusehoonele lisati ainult sissepääsuportikud ja sisse ehitati mitu kaminat.
Paleed rikuti 1812. aastal Prantsuse-Vene sõja ajal – peeglid purustati,
siidtapeet lõhuti, Katariina II kingituseks antud raamatukogu hävis.
Vürst Platon Zubov suri Rundāle lossis 7. aprillil 1822.
Tema lesk abiellus krahv Andrei Šuvaloviga ja Rundāle mõis kuulus sellele
suguvõsale kuni Läti Vabariigi agraarreformini 1920. aastal. 1864–1866, mil
krahv Pjotr Šuvalov oli Balti regiooni kindralkuberner ja kasutas Rundāle lossi
oma ametliku suveresidentsina. Selle aja jooksul tehti lossiruumides
ebaõnnestunud renoveerimistööd, kuid 1880. aastatel tehti sisekujunduse
hoolikas renoveerimine. 19. sajandi lõpus viidi osa palee mööblist ja
kunstiteostest Peterburi.
Aastatel 1915–1918 rajati lossi Saksa sõjaväe komandant ja
laatsaret. 1919. aastal lõhkusid Bermondt-Avalovi armee mehed paleed
märkimisväärselt.
Palee renoveeriti 1923. aastal ja osa ruume kasutati Rundāle
valla algkoolina. 1924. aastal anti Rundāle palee üle Läti Sõjainvaliidide
Liidule, kuid 1933. aastal võttis selle üle Mälestise Amet, kes alustas hoone
renoveerimist ja osade ruumide restaureerimist ning läänehoone ehitati ümber
vastavalt algkooli vajadustele. 1938. aastal anti palee üle Riigi
Ajaloomuuseumile, kes plaanis sinna rajada kirikukunsti ja dekoratiivkunsti
muuseumi. Palee oli avatud ka II maailmasõja ajal. 1945. aastal moodustati
palee saalidesse viljahoidla, misjärel loss suleti avalikkusele.
1963. aastal anti osa lossi ruume Bauska Regionaal- ja
Kunstimuuseumile, kuid 1972. aastal loodi alaline Rundāle lossimuuseum, mille
põhieesmärk oli uuendada kogu palee ansambel Esimesed restaureeritud ruumid
palee idahoones avati avalikkusele 1981. aastal, millele järgnesid järk-järgult
uued interjöörid. Palee restaureerimine lõpetati 2014. aastal.
Meie käisime Rundale lossis 18. mail 2024. Imeilus ilm, õitsvad õunapuud ja kastanid, sirelitest rääkimata. Bauska Rijas hotell oli meeldiv ja neutraalne, peaaegu kesklinnas, no oleme ausad, Bauska on väga väike linn, seal elab ca 9700 inimest.
Rundale loss on veerandtunni sõidu kaugusel ja ligipääs imelihtne.
Ma ei hakka siin lossi kirjeldama, panen üles pildid ja saate ise vaatama minna.
