18.märts, reede

Tere,
tänane teema-söömine, söök, jook,söögikohad.
Nimelt on söömine siin väga tähtis.Söömine on loomulikult igal pool tähtis, kuid tundub, et Kanadas, ja muidugi ka Ameerikas, on see kuidagi eriti oluline. Kõik keerleb ümber toidu, söömise, toidukohtade.Televiisoris on reklaamid põhiliselt toidust, kiirtoidust kusjuures , ja maiustustest. ( Küll eesti keeles on rasked sõnad, ütle kiiresti maiustustest, maiustustest, maiustustest )
Kanadas kutsutakse väga palju õhtusöögile ja need on teistmoodi kui Eestis. Külla saabudes ootab pahaaimamatut eestlannat nn.appetizerite voor.Istutakse diivanil, juuakse veini või kokteili ja süüakse snäkke.Kohustuslik juustulaud, kreekerid, dipid ja hummus, viinamarjad.Ja sa sööd oma kõhu märkamatult täis.Sest kõik on nii maitsev ja uudne ja mõnus.Nii mõnus. Pahaaimamatu külaline ei pane tähele, et peremees ja perenaine on tasakesi kogu aeg köögi vahet saalinud ning õhtusöögi valmis teinud. Ahjupraad, ürdikartulid, salat, juurvili, kapsas jne. Katsu mitte süüa, sest sinu jaoks on ju pingutatud.Õnneks kestavad õhtusöögid pikka aega, nii on hea aegamisi mäluda.
Siis, põmaki, ka magustoit! Mitut erinevat sorti, et oleks valida ja et kõht tühjaks ei jääks.Kuidas sa keeldud, kui Eha on teinud ise jäätist? Kui pakutakse käsitsitehtud šokolaadikomme?
Siis oledki purjus mitte viinast vaid toidust, vaarud autoni ja lähed ägisedes voodisse seedima, sest öö on juba käes.
Kui korraldatakse pruudisabin, sünnipäev või lihtsalt koosviibimine- toitu on palju.Ma ikka mõtlen, palju! Torte ostetakse neli! Lihapalle korraga viis kilo! Meie lihatööstused pakivad paneeritud kanatiivad ja poolkoivad viiekaupa pakki, siin alla viiekilost pakki pole! Juba vaagnale seatud ja tuliterav kaste kaasas. Sööge, olge lahked.Kui ostad kohvikust kohvikõrvaseks porgandikooki, siis jätkub sellest tükist vabalt neljale ja pead pingutama, et ära jõuaks süüa!Kuskil restoranis ei serveerita väikest praadi, kus sa sellega, tuuakse nii palju, et ei mahu taldrikule ära!
Eile käisime, meie sõbrannad neljakesi, lantšil hiinakas nimega MANDARIN.Nimi on tuttav, eksole ,aga ma polnud millekski selliseks valmis. Hiigelsuur akvaariumiks dekoreeritud siseruumiga söökla.Korraldus üpris sama, kui laeva buffees.Juhatatakse laud kätte ja kelner toob joogid. Ise siis lähed süüa võtma ja 11.99 dollari eest võid süüa palju jaksad...Jeesus küll! Nagu nälginud inimese unenägu! Tegin siis endale otsuse- söön selliseid toite, mis pole paneeritud/frititud, mis on Eestis kallid või pole üldse ja pean piiri. Nii vohmisingi mereande, kusjuures kalmaare ja kaheksajalgu ma ikka veel süüa ei saa.Muud limused ja lojused on küll head.Sõin ka sushit ja magustoiduks tibatillukese jäätise. Seal oli nii suur valik, et isegi kõigist prooviampsu võtmine oleks mulle kolme kuu toidutagavara olnud.
Mul on siin igasuguste friteeritud toitude vastu kerge allergia tekkinud mis on väga hea, isegi ei isuta enam mitte. ( Suu läheb seest katki ja huuled paistetavad üles)Pille küll naeris, et kellel suurte huulte vastu midagi olema peaks?
MANDARIN oli inimesi puupüsti täis, lauad koristati kiiresti ja alati pandi ka puhas lina.
Toidud olid serveeritud ilusti ja milline värvide pillerkaar! Sidruniveerandid kaunistamas jääl olevaid hiidkrevette, kullendavas kastmes lihatükid, salatipüramiidid, särisevad ahjupraed ja rohe-roheline taimetoidu osa.Sushide väikesed rattakesed ja jäätisetünnid reas kui härmatisega kaetud soldatid. Magustoitdest oli esindatud küll kõik, mida mina vähegi tean pluss need, millest kunagi kuulnud ega mida näinud pole.Kohalike laste lemmikuks olid rohelised ja punased rusikasuurused tarretisekuubikud.
Söö, söö veel, võta juurde! Söö ometi, otsa ei saa ja puudust ei tule. Kõik maksab ainult 11.99 ja söö, söö, söö!
Söömisest veel niipalju, et pole kohta, kuhu ei mahuks väike puhvet, pizzabaar, mäkdonalts või Kanada kohalik Tim Hortons. ( muuseas, pizzat ma ka süüa ei saa, jee!)
Tim Hortonsi kiirtoidukoha juures on hommikuti drive-inis pikad sabad, kõik ostavad kohvi teele kaasa.Miks nad küll kodus valmiskeedetud kohvi ei võta? Siin on üldse kombeks, et autosse istudes on kõigil kohvitassid käes.
Nii et nälga ei jää, vastupidi, võitle liigsöömisega kui hull.
Miskipärast ei saa ma siia blogisse pilte panna, kuidagi ei loe lahti, tuleb mingi sigrimigri.Muidu oleks mul kenast toidust paar võtet küll.
Toidust veel- mul oleks üks küsimus.Kui sööki jääb palju üle, mida siis teha? Kas vägisi sisse süüa? Ära visata?
Kui pole meeles külalistele kaasa pakkuda, siis mida sellise kokkukantud toidumäega peale hakata? Ära visata ei raatsi, pole ka sünnis ning endale sisse süüa-jumal küll, mispärast? Nii et ole nagu lõhkise küna ees.Süüa ei jaksa ja ära anda pole ka kuhugile.Nii et kui vaatate Eestis pakutavaid väikseid portsjone ja tillukesi praeahjusid ja "ainult" nelja auguga gaasipliite, olge tänulik.Kõike on parasjagu ja õiges suuruses.Pealegi on Eestis toit nii kallis, et lolliks end ikka ei söö.
Ah jaa, Ameerikas käisin ma nn.ameerika variandi Aardla hulgilaos. Jube! Nii palju toitu, juustusid oli ikka sadat sorti ja väikseim tükk ehitusploki suurune.Nagu hulgilaole kohane, osta palju korraga , saad odavalt.Kahju, et pilte ei saa panna, osake juustumäest õnnestus ka pildile jäädvustada.
Loodan, et teil on nüüd kõhud tühjad? Palun , tüüpiline Swiss Chalet restorani pakkumine ühele- pool kana (!), mägi friikartuleid, natu-natu salatit, suur kukkel ja väike pangetäis kastet.Selle loputad suure cocaga alla.Hea asi on see, et ülejääk antakse sulle kotiga koju kaasa. Tore külmikust võtta, kui kõht tühjaks peaks minema.

Head isu!

Epp