Ahoi!
Istusin eile kui naelutatud televiisori ees ja vaatasin Oscar Galat.Tore oli seda reaalajas näha.
Hoidsin Kuninga Kõnele nii väga pöialt. Nägin seda filmi siin juba teist korda ja ei saa ütelda, et oleks igavam olnud.Väga hea fil, väga head näitlejad.
Nädalavahetusel käisimegi Liisa pool külas.Kinos ja Eesti Majas aktusel.Tähistati pidulikult Eesti Vabariigi aastapäeva.Aktus oli jälle huvitav kogemus.
Kõige vähem oli meie, minu Liisa ja Johni vanuseid inimesi.Olid kas väga vanad inimesed, esimene põlvkond siin paguluses, või siis juba kolmas põlv.Noored, kes laulsid laulukooris ja esindasid skaute.Noored, kes omavahel räägivad ainult inglise keelt.John märkis, et 10 aasta pärast istume saalis kolmekesi, sest vanem pool on surnud ja noorem põlvkond enam ei viitsi. Neile peaks peale kasvama väga tugev noorte põlvkond kes viitsib ja tahab eestluse oma südameasjaks võtta.
Aktusel kanti lippe sisse ja välja, lauldi hümni ja peeti isamaalisi kõnesid.Väga ilusa kõne pidas meie oma mees Riho Kruuv.Ülimalt südamliku, päevakajalise ja meeldiva. Riho silmad läksid mind nähes suureks ja saingi kohe kutse Ottawasse külla sõita.Sinna on ainult 4 tunni tee....
Segakoor ja lastekoor lausid hästi.Minu taga istusid Toomas Hendrik Ilvese tädipojad.Neid oli huvitav vaadata.Kui nad eesti keeles rääkisid, siis Ilvese häälega, ka välimuselt väga sarnased ja ühel oli isegi kikilips ees.
Noorte rahvariided on siin ka toredad, kokku pandud kuidas selga mahub, mitte kuidas õige on.Ilus ikkagi.Ehkki terve kooritäis noori mängis kogu aktuse aja üksmeelselt telefonidega või i-podidega.Aktus ei huvitanud neid karvavõrdki.
Muidugi , sellised aktused ongi igavad.Aga vajalikud.Inimesed saavad avaldada oma meelsust, kohtutakse sõpradega, elatakse seltsielu ja hoitakse traditsioone elus.
Pärast istusime veel Liisa ja Johni külakeses restoranis ja siis kojusõit.
Tervitades Epp
No comments:
Post a Comment