Teatrikunstnike kvadrennaal Prahas on üritus, millise olemasolust mul varem aimugi polnud. Kuid siin ma nüüd olen, hotellis keset Praha vanalinna ja jube ülehomme kvadrennaali avamisele minek.
Praha reisi pakkus välja Anu ja kuna Linnateatrist läks ka palju sõpru, siis saigi kogu reis juba veebruarikuus ära makstud. Nii et tegu on praktiliselt ilma rahata sõiduga!
Lennuk toob Tallinnast otse kohale ja pardal pakutakse nii võileibu kui veini.Mõnus.
Hotell on Charles Bridge Apartaments ja tõesti, Karli sild on välisukse juurest näha.Otse üle tänava on Kafka muuseum ja kõrval, ees ja taga õllekad, igalühel Švejki pilt peal.
Oleme ühes kahetoalises apartamendis seitsmekesi, mina, Anud, Piret, Taborid ja väike Mariie.
Peale tubade valimist, ahhetamist, külmikust leitud õlle joomist ja värskendamist otsisime ka oma sõbrad üles, nende hotell on nurga taga ja akendest avaneb samasugune hingemattev vaade Praha vanalinnale.
jalutasimegi siis üle Karli silla, päike kõrvetas ja kõik oli imeilus. Jan Nepomucki, vaese jõkke heidetud pühaku, juures oli kohustuslik varbahõõrumine ja salasoovide sosistamine. Nüüd tuleb veel rohkem õnne.
Kohe Karli silla all oli ka kena terrassiga restoran, kohe Vltava kohal, Klub Lavka.Mina tellisin kohe guljaši, see on nii rammus lihasöök, et jääb kõhtu täitma mitmeks päevaks. Loputasin kogu prae tumeda õllega alla. Minuarust oli kõigil kõht nii tühi, et telliti jälle mäetäis toitu, mis oli ka hea, kõik said kõike proovida.
Veerand nädala eelarvest läinud....
Siis algas äike! Vihma sadas nii kõvasti, et lõi taeva valgeks-aga igal pool müüdi vihmakeepe ja nii jalutasingi Pirka ja Anuga tagasi, kel kollane, kel roosa kiletelk ümber. Vihm oli soe, õhtu sume ja üleüldse, kõik on väga mõnus. Homme katsume Karli sillale minna võimalikult vara, et olla seal, kui turiste veel pole, kui on hommik ja udu ja päike.
Kohtumiseni homme
Epp
No comments:
Post a Comment