Rekordkogus õlut!
Elu rekord vist.Ehkki arvad, et üldse õllesõber pole. Kuid siin, Prahas, võta näpust, õlu läheb kui kerisele. Loomulikult on ka õhutemperatuur õllejoomist soodustav, ikka ligi 30 kraadi varjus, see pole nali.Janu on kogu aeg ja veepudelit kaasas tassida hirmus raske...
Nii, mida siis päevake tõi? Mina ja Anu alustasime hommikut vara ja sihtmärgiks oli Miniatuuride muuseum. Koht asub mäe otsas, Strahovi kloostri hoovis. Muuseum oli vembukas, vene kunstnik on miniatuure ja pildikesi asetanud küll sääsetiibadele, mooniseemnetele ja nõelasilmadesse.Palja silmaga ei näe midagi, kõike tuleb vaadelda kas läbi luubi või mikroskoobi.Naljakaim oli Tšehhovi portree mooniseemnel. Kohutavalt tilluke, kuid läbi mikroskoobi Tšehhov mis Tšehhov! 5 kaamelit läbi nõelasilma minemas, samovar ja jalgratas juuksekarval.
Külastasime ka Strahovi kloostri raamatukogu, sinna küll sisse ei saa, kuid üle ukse vaadates on ka muljetavaldav. Milline ilu ja rikkus. Kõrvalsaalis oli kellegi austamisõhtu, kuulasime kuidas mängis keelpillikvartett.Pühalt pinnalt viis kena rada mäest alla ja keerasime endid päikese käest parki puude vahele. Peeglite laburint ja vaatetorn meid ei huvitanud, kuid Lobkowiczide aias jalutasime meeleldi ja tiirutasime õunapuude vahelt mäest alla kesklinna tagasi.
Leidime palju toredaid kohti, isegi kuulsuste lemmikrestorani ühes maalilises hoovis. Seda on külastanud nii Gerard Depardieu kui ka Nastassia Kinski.Meie küll ühtegi kuulsust ei näinud, olime ise aia ehteks.
Raekoja Platsil puude all kohtusime ülejäänud reisisellidega. Nad istusid, sõid ja jõid õlut üsna määrdunud pingil, kuid sellest me end häirida ei lasknud.Vaatasime kell kaks Raekoja kellamängu ja pühakute keerlemist enne seda.Surm tõmbas kellanööri ka kukeke kires. Tšehhid armastavad igasuguseid luukeresid, pealuid ja surma, selleteemaliste piltide ja kujukestega on kõik kaunistatud.
Raekoja Platsil külastasime ka Dali galeriid. Lihtsalt vapustav, milline fantaasia ja mõttemaailm sel mehel on olnud.
Jalutasime läbi linna Haveli väljakule ja heisatusime kohe õlleklaaside taga, kuna meie kõrval oli viiekorruseline Bata kingakaubamaja, tegime kohe ostusid. Enne seda jagelesime ka kohalikus pizzabaaris kelneritega, kes olid pahased, et nende kohvikus ilma rahata ja õlut joomata pissil käisime.Tšehhis käies peab alati arvestama, et pissimise eest tuleb ikka raha maksta, kas 5 või 10 kohalikku. Muidu võid põie lõhki kannatada või siis restoranis kindlasti midagi tellima.Peale seda on küll pissimine vaba ja ilma rahata.
Peale Bata poodi hakkasime otsima, kus teha kingaliigud. Leidsime ilusa heiastumiskoha ,kus ei saanud küll õlut, vaid oli ohtralt müügil Vietnami siidist rõivaid.Nii Garmen kui Anu hõljusid sealt välja, näod õndsad ja uued riided kotis. Kleidiliikudeks jõime õlut ja venitasime juustuseid brokkoleid peale.
Kuna meie hotell on nii kesklinnas, siis on igalt poolt lähike koju minna. Kodukõrtsis hõivasime pika laua ja , mida te arvate, jõime õlut! Ja mitte vähe! Sõbrad kõrvalhotellist tulid ka ning pidu kõrtsiaias oli tore. Hea on hotelli tagasi tuikuda, kui pole vaja teha rohkem kui kaks sammu ja natuke trepist üles ronida.
No comments:
Post a Comment