16.juuni Praha

Kirjutan kolmapäevast, 15.juunist.

Kui alustada õllejoomist kohe hommikul vara, siis on terveks päevaks kena sametine foon kindlustatud. Ärge häbenege, kui ikka kell 9 hommikul on õlleisu, ära suru seda maha! Meie alustasime kõrgel Praha kohal lossihoovi juures asuvas kõrtsus ja peab ütlema, see polnud ei raisatud raha ega mahavisatud aeg.
Õlu on siin kerge, maitsev, jääkülm, odav ja kõikjal saada. Mulle meeldib isegi tume õlu, selline karamelline ja kreemja vahuga. MMMM.
Eilne hommik algaski jalutuskäiguga üles lossi juurde-lõpututest treppidest läbi lõõskava päikese. Praha lamas meie jalge ees kui imeilus kalliskivi.
Vaatasime hingematvalt ilusat Püha Vituse katedraali, mille aknaid kaunistavad vitraažid on maalinud kuulus Alphonse Mucha.
Lobkowicz palees oli suurepärane maalide kollektsioon suguvõsa portreedest ja kallisasjadest. LObkowiczidest kirjutan kunagi pikemalt, selle kuulsa ja rikka perekonna saatus ja ajalugu on niivõrd huvitav.
Losiimäest allatulek oli kergem, jalutasime üle silla ja läksime Praha juutide kvartalisse.Seal on väga huvitav muuseum, õigemini kohe mitu tükki ja surnuaed, sellest kirjutan ka kodus pikemalt.
Juutide linnaosa ja kalmistu uurimine tegi meid niivõrd näljaseks, et komberdasime kohe esimese kõrsti laudade taha ja hakkasime jooma. Söögiks võtsime kohalikku maiust, grillitud juustu, kartulikroketeid, moosi ja mädarõigast.Kõik loputasime õllega alla.
Siis siirdusime kohustusliku programmi juurde-Praha Kvadrennaali avamine. Keegi seal midagi aru ei saanud, kuid lõpuks tehti Rahvusgalerii uksed lahti ja kogu see kirju seltskond trügis sisse. Saime ka natuke rootsi laua ääres maiustada ja siis vaatasime maailma teatrikunstnike pakutu üle. Kirju, huvitav ja igav ühekorraga, mulle täiesti võõras maailm.Lõpuks käis mu pea nii ringi, higi jooksis mööda selga alla ja kaustrofoobiatunne lämmatas. Väljas värske õhu käes, eemal igasugusest kunstist, hakkas siiski kohe parem.
Sõitsime trammiga kottu tagasi, värskendasime end ja kohe kodu kõrvale švajki restorani hoovi sööma. Hermelin juust, mozarellasalat, pretzelid ja õlu-õlu-õlu. Saime kõik kokku, ka kõrvalhotellis olijad, vahetasime päevamuljeid ning tundsime endid suurepäraselt.
Enna magamaminekut jalutasime veel üle Karli silla, et vaadata kujude vahel pesitsevaid ämblikke. Laternad säravad ja ämblikud on suured, täissöönud ja neid on igal pool!
Öö oli soe kui samet, keerasime ümber nurga, olimegi hotellis, voodisse ja tuttu. Ees ootab uus ja tore päev!