Ahoi!
Ottawa ( hääldada attaua) on Kanada pealinn.Ontario provintsi suuruselt teine linn ja Kanada suuruselt neljas linn.Asub Ottawa Valleys Ottawa jõe kaldal.Jõgi lahutab Ontario provintse Quebecist.Ottawa on väike linn, elanikkond 2006 aasta andmetel 812129 elqnikku.
Queen Elizabeth palus valida Kanada provintsile pealinna 31.detsembril 1851 aastal ja valikuks, just oma asukoha tõttu, osutus Ottawa.
Torontost Ottawasse on mööda 401 sõita ligi 5 tundi.Ja see on korralik sõitmine, ikka kiiresti ja mööda kiirteed. Autos olime neljakesi, mina, Liisa ja tema tütred Kaija ja Mari-Triin. John oli terve nädala juba Ottawas töötanud ja ootas meid ööbima oma hotelli Westin. Tänu Pille autost näpatud GPS-seadmele leidsime üles nii Ottawa kui ka hotelli. Auto libises vaikse sahinaga Rideau Canal-i ääres asuva majesteetliku hotelli ette Ottawa südalinnas.
Vaade toast öisele linnale oli hingemattev. Magasime kõik sõbralikult kahes king-size suuruses voodis.Hommikul linnapilti vaadates saime kohe aru, et oleme absoluutselt kesklinnas, aknast paistis ka parlamendihoone.
John läks tööle ja meie võtsime kena hommikusöögi.Kanadas ei ole hotellides hommikusöök hinna sees, eriti kallites hotellides, kõikide hüvede eest pead juurde maksma, ka wifi eest kusjuures.
Pakkisime auto, kuna pidime järgmised kaks ööd olema teises hotellis ja läksime linna avastama. Ah jaa, esimene käik oli Kanada eesti saatkonda ajutise asjuri Riho Kruuvi juurde! Kujutage ette, kui väike on maailm! Meie oma sõbrad igal pool ees. Veetsime seal mõnusa pooltunni, Liisa sai oma dokumendid korda ja saime lubaduse Rihoga veel kohtuda.Seda me tegimegi laupäeva õhtul, õhtustasime väikeses meeldivas restoranis koos Riho ja tema abikaasaga, klaverimängija mängis, inimesed laulsid ja meeleolu oli ülev.
Ma panin Facebooki pildid üles, sealt on näha, et seejärel külastasime Parlamendihoonet. Seal korraldatakse iga tunni tagant mõnusad tasuta, giidi juhitud ekskursioonid. Oli väga huvitav jalutada mööda kanada kõige tähtsamat hoonet, külastada kellatorni, vaadata linnapanoraami.
Kellatornist paistiski meie järgmine sihtmärk - Museum of Civilization, Kanada kõige populaarsem muuseum.Moodsasse hoonesse on paigutatud palju huviväärset. I-max kinod, näitused, postimuuseum, lastemuuseum ja Kanada ajalugu tutvustav väljapanek. Meie valisimegi viimase ja ei tulnud pettuda.Selles muuseumis polnud mitte midagi igavat- ta nagu imes su endasse, keerutas ja näitas ja haris ja naerutas ja vaimustas. Kui olime nn.ürgrahvaste ajaloo üle vaadanud, siis Kanadat tutvustavates saalides algas ajalugu peale vikingite ajast kuni tänapäevani välja. Said jalutada läbi aja, tunnetada endas Kanada muutumist moodsaks tänapäeva maaks.Eksponaadid olid huvitavad, sai istuda koolimajas, vaadata vaalarasva sulatamist, ajada juttu 300 aastat vana kõrtsi majapidajannaga.Soovitan kindlasti külastada.:-))
Pärast muuseumit jalutasime Bayview Farmers Marketil, mis on just Ottawa kesklinnas ja kus müüakse käsitööd, aedvilja, lilli ja loomulikult vahtrasiirupit.Kogu kant on täis pikitud väikesi restorane ja poekesi. Rahustasime oma tühja kõhu maha ühes kalarestoranis ja sõime end hulluks!
Meie teine hotell oli , üllatus-üllatus, kah kesklinnas, suur aparamenthotell, kus kümnendal korrusel ootas meid kahe magamistoa, kahe vannitoa, elu-söögitoa ja köögiga sviit!Nii et minul oli oma isiklik magamistuba koos vannitoaga. No mis sellisel elul viga!
Läksime õhtul välja jalutama, leidsime ühe toreda restorani, kuhu sattusime ka järgmisel õhtul, sest seal oli elav muusika, kes tahtis, sai laulda, teenindamine oli imetore ja inimesed heas tujus.Liisa ja Kaija lausid, no lihtsalt imehästi!
Laupäevase päeva jalutasimegi ringi. Hommikusöögini jõudsime kell 12 päeval ja siis oli see nn.dineris Zaks. Kus on seda enne nähtud, et kiirtoidukohas pead oma kohta ootama kakskümmend minutit! Aga seal oli nii palju rahvast ja mina sõin roa nimega Breakfast Burrito. Halb, aga söödav ja kõhu tegi täis.
Jalutasime, nautisime ilusat ilma ja inimesi Liisa ja tüdrukud lasid endale maniküüri teha ja meie Johniga ei raisanud ka aega vaid kosutasime end jahutavate jookidega. Ilm oli ju ilus ja palav oli kah.
Õhtul saime ome armsas restoranis kokku Riho ja tema abikaasaga, nad on ühed lõpmata meeldivad inimesed. Uhke, et Eestit esindab Kanadas niivõrd kena ja sümpaatne mees, sõber pealekauba. Kes lugejatest ei tea, oleme Rihoga mõlemad üles kasvanud Tammelinnas, vastasmajades. Nii et elagu Tartu!
Pühapäeval oli ärasõit, Johni viisime lennukile ja Liisa külastas oma klientidele kuuluvaid toidupoode.Sain ääretult huvitava läbilõike Kanada suurtest toidupoodidest, mis kuuluvad küll ühte ketti, kuid omanikud majandavad kohapeal. Üks nendest oli näiteks hiinlaste oma. Puhas, imeilus ja uhiuus ehitis ja kui huvitav seal oli! Maitsesime kõike, mida maitsta pakuti, võõrad, imelikud tekstuurid, värvid lõhnad. Kuuma toidu letis polnud mitte kanatiivad ja lasanja, vaid frititud loomamao tükid, seakõrvad aedviljaga, ajud,neerud. Ülejäänuid ma ei tundnud lihtsalt ära. Liisa ostis Andrusele kingituseks meetrise jupi suhkruroogu.
Koduteel külastasime veel ülikoolilinna Kingsbridget, eemärgiga seda Kaijale tutvustada, ehk valib oma kooli sinna.
Tagasi Liisa juures Terra Cottas olime õhtul.
Ma soovitan kõigile Ottawat külastada. Ilus , väga puhas linn.Linnapilt, just kesklinnas, on kontrastiderohke, vanad hooned peegelduvad uute, peegelkaasist seintega kõrghoonete akendel.
Tervitades Epp
No comments:
Post a Comment