Monday, August 8, 2011

Augustikuu on käes, 8.08.2011

Mis teeb ühe kuupäeva teistest paremaks? Ühes tänases lehes oli intervjuu "maagilisel päeval 08.08.08" abiellunud naisega.Tema on abiellunud "maagilisel "kuupäeval kolm aastat tagasi ja on siiani õnnelik.Kas need, kes andsid oma jah-sõna mõnel teisel kuupäeval on vähem õnnelikumad või vähem tähtsamad?
Mis teeb kuupäeva maagiliseks? Kas lihtsalt tore numbrikombinatsioon, mis iseenesest ei tähenda ju mitte midagi või mõtted, mida sellele külge poogime?Tähtis kuupäev, küll ainult minule, on näiteks minu sündimise päev, kuid ka selles pole ju midagi maagilist. Teiste inimeste jaoks on see samuti lihtsalt üks päev nende elus , mis on liiatigi ammu möödas. Maagiliseks võiks kuupäeva teha mingi erakordne ajaloosündmus, loodusnähtus või katastroof, mitte lihtsalt kenad numbrid kalendris.
Kui teemat arendada, siis oleksid ju maagilised ka kõik kellaajad, mis on sarnaste numbritega - 22.22 ja 11.11 näiteks.Muidugi, kui oma auto elektronkellal sellist kellaaega näen, panen ikka sõrmed risti ja soovin oma südamesoovi, kurat ainult teab , kas sellest kasu on või teeb mu soovi täitunuks ikka minu enda tegevus.
Me peame kõike maagiliseks, vapustavaks, skandaalseks ja geniaalseks. Kus on siis tavalisuse piir? Kui me nimetame kõiki telestaarikesi skandaalseteks ja ühe estraadilaulu kribinud heliloojakese kohe geeniuseks, kas siis ei saa need sõnad devalveerituks?
Kas pole olnud ilus suvi? Terve augustikuu on veel ees ja kui ilmateadet uskuda, siis jätkub sooja oktoobrikuuni. Mulle meeldivad tegelikult kõik ilmad ja kõik aastaajad, kuid suvi, see on ikka midagi erilist. Hommikuti vara, kui ma jalgrattaga läbi uinunud Tartu ujuma väntan, on õhk lõhnadest paks ja need muutuvad nii selgelt vastavalt kuule. Juunikuus olid sirelid, juulikuus domineeris flokside lõhn ja nüüd on juba õunalõhn. Selline natuke mädanevate mahakukkunud õunte lõhn, segunemas udu ja niiskuse ja autode lõhnaga, on tegelikult suvega hüvastijätmise aroom. No libiseb teine juba käest ära, puudel on kollaseid lehti ja pihlakad, sunnikud, on oma marjad punaseks ajanud!
Sel suvel on minust kõik marjad korjamata jäänud ja kurgid marineerimata. Kuidagi nii on läinud, et ei saanud maasikatestki kõhtu täis süüa ja mustikametsa ma korra proovisin minna ning ma ei kannatanud seda sääskede rünnakut välja!Olgu marjad olemata ja minu nägu ning käed puremata. Kui väga isu peale tuleb, eks siis ostan turult ja ega kõike ei pea ka kogu aeg saama. Murakale oleksin küll heameelega läinud, kuid see on suur ettevõtmine, pärast see kogu saagi puhastamine ja moosi omahind tuleb nii kõrge, et hoia piip ja prillid. Siis ei raatsi seda kuldset ollust ise süüa ja pakud kallitele külalistele ja siis nad teatavad, et neile murakamoos eriti ei maitsegi ja mingu nad siis õige puu otsa! Jõhvikale läheksin küll, aga seal peab olema hea kamp, üksi ma sohu ei lähe.
Pean õppima ja essee kirjutama ning see tundub nii uskumatult raske ning töömahukas ettevõtmine. Aga eks ma pusin ikka valmis.
Oleme siis nii tublid, et vähemalt enda silmis oleme ikka geeniused ja skandaalsed ja elame ainult maagilistel kuupäevadel ja kõik mida teeme või iganes ette võtame läheb hästi korda. Praegu , augustikuus, kui on selged pimedad ööd ja palju tähti taevast langemas, saab ka palju soove soovida. Ma olen kindel, et viimane kui üks läheb täide. Ma nimelt eelmisel aastal katsetasin ja kõik mu soovid on täide läinud!
Inimesed, oleme õnnelikud nii praegu kui ka tulevikus, kui tähti ei viitsi oodata, siis läbi oma tegemiste ja otsuste ikka.!
Epp

No comments:

Post a Comment