16.mai TORONTO, vol 1

Ahoi, pole ammu kirjutanud, kuid nüüd teen oma võla tasa, sest neid mälestusi ei taha enda sees hoida, ei jõua välja kannatada, peab jagama. Jagatud rõõm on ju kohe suurem, nii et alustan nüüd!
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et ärgu olgu sul sada rubla, olgu sul sada sõpra. Hea on teada ja leida, et kui oled ka maailma teises otsas, pole sa üksi, vaid sõbrad on ees.
John Pada tunnen ma juba ammu, kuid tema abikaasa Susaniga sain alles siin tuttavaks. Nad elavad Toronto kesklinnas tibatillukeses imeilusasa majas, suur city kohe nurga taga kätte paistmas. Kuid Toronto on nii ilus roheline linn, suurte äritänavate kõrval on rohelusse mattunud väikesed tänavad, on vaikne ja kõik puud ja lilled õitsevad.
Susani ja Johniga jalutasime kaks päeva mööda Torontot. Toronto allmaaraudtee on väike ja puhas, sellega saime kenasti alla linna ning vaatamata vihmasajule, asusime linna avastama.
Me võtime Dundas south ja jalutasime Eaton Centres, see on suur keskus, kus on poed, kontorid ja söögikohad. Keskus on ehitatud 70-aastatel ja pragu seda moderniseeritakse natuke. Kuid üldmulje on ilus, sambad, klaasist katus, ilusad poed ja palju rahvast.Sealt jalutasime vana linnavalitsuse juurde, praegu on seal kriminaalkohus ja siis Toronto keskväljakule.
Toronto the Freedom Arches asuvad Nathan Phillipsi väljakul, kaardudes üle basseini/uisutamisväljaku. Kaarte alusesse on müüritud kivi Berliini müürist. Kaarte nimetamine Vabaduse Kaarteks on ühe eestlase suur töö. Markus Hess on Rahvusvahelise Musta Lindi päeva Komitee esimees ja tänu temale, on need kaared niimoodi nimetatud.
Üldse, kui ma tagasi tulen, räägin teile siinsete eestlaste vabadusvõitlusest, mis on olnud muljetavaldav, kasvõi see Musta Lindi Päev, mis viis otseselt Balti Ketini ja mida tähistatakse paljudes riikides ja Kanadas on Musta Lindi päev ametlik riigipüha. Palun väga.
Aga jätkame oma jalutuskäiku mööda Toronto kesklinna-Vaatasime Bay Streetil ilusaid vanaaegseid pangahooneid ja nende endiseid töösaale, tänapäeval on nendesse majadesse võimatu arvutisüsteeme panna, sestap need hooned enam pankadena ei tööta.
Siin on üks naljakas kõrghoone, mida renoveeritakse, sest marmortahvlid, millega seinad kaetud on, hakkasid alla kukkuma! Õnneks keegi pole surma saanud, kuid rasked kiviplaadid võetakse maha, enne, kui ned tõepoolest kedagi tabavad.
Väga ilus jalutuskäik oli kaaristus BCE Arches - kerge passaž taevasse kõrguvate kaartega, ka üks vana kivimaja on sinna teisaldatud, et oleks kontrasti, natuke poode, natuke kontoreid, ilus purskkaev.
Kolmekesi vaatasime mõtlikult ka kohta, kuhu kukkus end surnuks üks rumal advokaat. See mees armastas oma külaliste ja klientide ees viskuda kõrgel kontoris vastu akent demonstreerimaks, kui turvaline see on. Noh, ei olnud nii väga midagi. Ühel ilusal päeval ta tõepoolest hüppas, aken andis järele ja vaene mees leidis õnnetu ja häbiväärse otsa Toronto tänavakividel.
Lõunale läksime restorani Stratus, kõrgel 38 korrusel. See restoran on lahti ainult lõuna ajal ja vaade aknast suurepärane. Päike tuli pilve tagant välja ja särathas kahel kuldsete klaasidega pangahoonel, Royal Bank of Canada. Paistis saar Ontario järves, kuhu maanduvad lennukid, seal on väike kohalik lennuväli, liiguvad praamid ja mis on väga populaarne pulmade pidamise ja pikniku koht.
Aknast paistis veel hokiareen, munakujulise katusega ehitis, mis suvel ilusate ilmadega lahti käib.
Ma sõin homaari, esimest korda elus. Väga hea oli, selline suur vähk, õnneks enne ära puhastatud.
Pärast lõunat jalutasime mööda ooperimajast Four Seasons ja siis kunstigaleriisse. Otsustasime vaadata just Kanada kunsti, Group of Seven. Nad olid grupp Kanada maastikumaaliaid, 20 sajandi 20-aastatel.Meenutab meie Konrad Mägi töid.
Ma pean seda kirjutist hiljem veel täiendama, kuna mul ei ole nende kunstnike nimed meeles. Sorry.
Peale kunstigaleriid oli jalutuskäik läbi Toronto Ülikooli hoovi, läbi õitsvate parkide ja üle kenade äritänavatele.
Õhtusööki võtsime restoranis Messis, see on juba 15 aastat tegutsenud ühe ja sama omaniku/peakoka käe all, toit oli väga hea. Ma olen siin lambaliha armastama hakanud.
laupäeva alustasime lõuna ajal kohvikus nimega Bonjour Brioche. See on väike ja räämas hommikusöögikoht, kohutavalt populaarne, perekonna poolt peetud ja lahti ainult pärastlõunani.Ootasime natuke järjekorras ja sõime kena hommikusöögi. Ehkki peab ütlema, et Kanadas sa korralikku kohvi ei saa. Jahe ja lahja.
Siis jalutasime ja sõitsime trammiga Ontario järve äärde. Pikk kena rannapromenaad, päike paistis.Toronto südalinna siluett otse ees oli nii ilus!
Tagasi linnas olles külastasime vana viskitehase kohta, sinna on rajatud kena keskus The Distillery Historic District, seal on teater nimega Soulpepper, peosaalid, käsitöökojad, poed, kontorid jne. Igal pool hõljub mõnus kohvi ja toidu ja parfüümi lõhn.Nägime kolme pulmapidu, pruutpaari pildistati vanal viktoriaanlikul tänaval.
Õhtul oli Johni ja Susani juures grillitud steigid ja salat.Siin on igal korralikul kanadalasel on grillahi aias, loomaliha ja kala valmistatakse tõesti hästi.
Susanil ja minul on palju ühist, kuna oleme mõlemad suured lugejad.Nii kena on rääkida raamatutest, filmidest jne. Susan peab ka korralikku lugemispäevikut, sain temalt terve nimekirja raamatuid, mida lugeda. Lihtsalt imetore.
Olin veel terve pühapäeva Thornhillis, Eha ja Markuse kodus külas. Mina, Eha, Leikki ja Maiki käisime McMichaeli galeriis vaatamas fotonäitust Marilyn Monroest. Galerii on ilus uus ehitis keset männimetsa.Ka püsinäitus on huvitav, Group of Seven muidugi, indiaanlaste käsitöö, innuiitide kujukesed.
Peale galeriid šoppasime korralikus outlet-mallis.Sain oma vennale sünnipäevakingi ja Leikkile osteti selline kleit, et hing jäi kinni.Siin on kenad poed ja valik on hiigelsuur. Mina, kes pole Eestis mingi suur šoppaja, olen siin hulluks läinud. Valik on suur ja nii ilusad asjad!Millised kingad, kleidid, käekotid, kübarad.Oo mai gaad!
Nagu alguses öeldud, ärgu olgu sul sada rubla, olgu sada sõpra! Mina olen väga õnnelik inimene, mul on sõbrad mitmel pool üle maailma. Kas pole lihtsalt vaimustav? Kallid kodusõbrad, ootan teiega kohtumist väga, väga, väga.