Ülikooli lõpetamine

Nii, olen saanud üle koera, nüüd pean saama ka üle rabeleva saba, nagu mu juhendaja Maarja Lõhmus märkis.
See on raske, üllatavalt raske. Mis ma nüüd räägin, tegelikult olen ma ju teadnud neli aastat, et lõputöö tuleb teha, aga seda oli nii mõnus edasi lükata. Küll ma teen ja küll ma olen, kuid kui seminaritöö ja bakatöö kirjutamine kätte jõuab, on ärevus laes ning igasugune mõistus jätab sind maha.
Mina emotsionaalse inimesena avastasin ehmatusega, et ma ei suuda süstemaatiliselt töötada ja andmeid analüüsida. Kõigel peab olema teaduslik põhjendus, pean oskama omi mõtteid arusaadavalt väljendada, kuid ma oskan seda teha suuliselt, vestluses, mitte kirjalikult....

Jäle.

ma teen nüüd viimased kaks päeva veel tööd ja siis olgu jumal mulle armuline.

Unenäod

Täna öösel nägin nii selget und, et pean selle kohe üles tähendama.
Nimelt olin unes nagu hotellitoas koos nimetu kallimaga,muidugi voodis, muidugi  kõik segane nagu unes ikka.
Ja siis kinkis see kallim mulle ehteid. Sain imeilusa sädeleva briljantsõrmuse, mis mulle parema käe nimetissõrme ilusti passis, siis esimesse sõrme sellise kunstipärase keerukuse ja vasakusse kätte natuke nagu haledama sõrmuse. Ja mu kallim pani mulle ümber vasaku käe imelise lilledest ja  sädelevatest kividest kett-käevõru.Mulle tundus neid ehteid liiga palju,nii et võtsin sinimustvalge sõrmuse ära, kuid panin siis kohe tagasi, et las olla vana ja kole , ikka kannan.
Terve unenäo jooksul imetlesin, kuidas sõrmused,  sõna otseses mõttes, silmipimestavalt sädelesid. Imeilusad olid.