24.08.2012

Ahoi. Vaatan telekat, arvuti kõhul, keset augustikuist Eestimaad ja mõtlen, mida teha ja mida mitte. Ees ootab hirmus ja töine nädalavahetus, kus vastutust on terve maailmatäis ja see kõik kaob kuhugi,olematusse, reaks arvele, mis klientidele esitan. Ma olen ette valmistanud, läbi mõtelnud, üle arutanud ja kokku leppinud. Jooksnud, kaustad kaenla all, ikka edasi ja tagasi, telefon lakkamatult tirisemas ja tegemata tööd kuhjumas. Ma olen kogu aeg tööl, kodus olles söön pakiputru, vaatan telekat ja magan. Nutan ja suitsetan, joon veini. Mille jaoks? Et maksta korteriüüri, pangalaenu, elektriarvet ja osta odavaid tomateid? Ma olen väsinud. Samas, mulle meeldib töö, mida teen. See alatine lõngakera sasipuntra lahtiarutamine, selgusemomentide kirgastus ja klientide rahulolu. Kõlab, nagu oleksin lõbumaja matroon. Kogu aeg valmis, hambad pestud ja puhas pesu seljas. Mida tgelikult on vaja? Tunnustust! Seda, et mitte ma ise, vaid keegi teine kiidaks mu tööd, tunneks rõõmu saavutustest ja seatud eesmärkide alistamisest. Ma tahan olla KEEGI! Vahel mõtlen, et on palju asju,misa ma enam kunagi oa elus ei tee: ma ei saa enam kunagi sünnitada, tunda imetamise ürgset mõnu, istuda elus esimest korda autorooli taha,kaotada süütust, süüa austreid. Ma ei taha olla nagu Urmas Ott, kes leidis , et elus on kõik kogetud ja proovitud, midagi uut pole enam tulemas, vastupidi, ma soovin , et iga uus päev oleks avastus! Ma armastan elu, armastan inimesi,olen armunud ja kõhnem kui kunagi varem. MIks ma olen ikka üksi?Kas tõesti pole kedagi,kes minu elu jagaks ja mind, ainult mind armastaks? Ma ei taha tähelepanu kerjata, ma olen selle ära teeninud! Kõik argised asjad varjutavad mu elu-rahapuudus ja hambavalu, katkised kingad ja see, et mul pole autot. Ma ei saa üldse reisima minna ja kas tõesti jääb Raroia saar külastamata? Ma TAHAN Raroia saarele minna! Kuid kõige rohkem maailmas tahan endale kodulooma, sellist suurt ja pehmet, ma söödaksin ja joodaksin teda, lubaksin aeg-ajalt välja jalutama ja ta võib minu voodis magada. Sellist lihtsat elu tahan ma.